Piusa koopad on inimeste poolt loodud kaevandusvõrgustik Võru maakonnas, mis tekkis aastatel 1922-1966 klaasiliiva kaevandamise käigus. Need kaeveõõnsused on tekitatud heledasse liivakivisse ning nende pikkus ulatub kokku umbes 20 kilomeetrini. Piusa koopad kujutavad endast Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala, mistõttu on need looduskaitse all.

Külastajatele on avatud Piusa koobaste külastuskeskus, kus asub nahkhiirekujuline hoone koos seminariruumi, meisterdamisruumi ja kinosaaliga. Keskus pakub põnevat ülevaadet koobaste ajaloost ja sealsest unikaalsest ökosüsteemist. Kuigi varinguohu tõttu on ligipääs teatud osadele piiratud, saavad huvilised matkata 1,4 kilomeetri pikkusel tähistatud õpperajal.

Piusa koobaste ajalugu ulatub 1920. aastatesse, kui Tartu Ülikooli geoloog Hendrik Bekker tuvastas seal klaasi tootmiseks sobiva kvartsliiva. Kaevandamistööd jätkusid kuni 1966. aastani, mil tegevus viidi üle kõrval asuvasse avakarjääri, mis tähendab, et uusi maa-aluseid käike enam ei teki.

Piusa koopad ja nende tekkimine

Piusa koopad on inimtekkeline koobastik, mis loodi aastatel 1922-1966 klaasiliiva kaevandamise käigus. Koopaid iseloomustab ainulaadne ökosüsteem ja silmapaistev geoloogiline väärtus.

Liivakivi ja Piusa koobaste kujunemine

Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, kui piirkonnas alustati maa-alust kvartsliiva kaevandamist klaasi tootmiseks. Kaevandamine toimus maa-alustes käikudes, luues ulatuslikke galeriisid liivakivist sambaseinte ja kupliga lagedega.

Kaevandamistööde käigus loodi kokku umbes 20 km pikkuses käike, mis moodustavad tänase koobastiku. Kaevandamine lõppes 1966. aastal, kui maa-alune töö muutus keeruliseks ja ohtlikuks.

Pärast kaevandamise lõppu jätkati liiva ammutamist maapealse karjäärina, mis tähendab, et uusi koopaid enam juurde ei teki. Olemasolevad käigud on säilinud ja kujunenud oluliseks loodusobjektiks.

Piusa koobastiku looduskaitseala

Alates 1999. aastast on Piusa koobastik looduskaitse all. Piusa koobastiku looduskaitseala hõlmab 45,64 hektarit Võru vallas. Kaitseala loodi eelkõige koobaste ning seal elutsevate nahkhiirte kaitseks.

Piusa koopaid peetakse Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspiirkonnaks, mis annab alale erilise ökoloogilise tähtsuse. Loodushuvilised saavad piirkonnas matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal.

2001. aastal koopaid tugevdati ja avati turistidele, kuid 2006. aastal suleti need taas varinguohu tõttu. Tänapäeval on külastajatele avatud spetsiaalselt rajatud külastuskeskus, mis tagab nii koobastiku kui ka nahkhiirte kaitse.

Kvartsliiv ja klaasiliiv piirkonnas

Piusa piirkond on tuntud oma kõrgekvaliteedilise kvartsliiva poolest, mis oli eriti sobiv klaasi tootmiseks. Liiv on erakordselt puhas, koosnedes peamiselt ränidioksiidist, mis annab talle klaasitööstuses hinnatud omadused.

Piusa klaasiliiv on heleda värvusega ja kõrge puhtusastmega, mistõttu oli see eriti väärtuslik ressurss. Kohalikku liiva kasutati peamiselt klaasitööstuses, kus kvaliteetne tooraine oli hädavajalik.

Liiva kaevandamine toimus alguses maa-alustes käikudes, millest kujunesid praegused koopad. Pärast 1966. aastat jätkus kaevandamine maapealses karjääris, kus töö oli ohutum ja efektiivsem.

Piusa liiv on ka geoloogiliselt huvitav, kuna see pärineb iidsetest setteist, mis on ladestunud miljonite aastate jooksul. Koobastik võimaldab näha neid geoloogilisi kihte nende looduslikus asendis.

Elurikkus ja looduskaitse Piusa koopas

Piusa koopad on Baltimaade suurim nahkhiirte talvituspaik, mis pakub kodu mitmele kaitsealusele liigile. Piusa koobastik on looduskaitse all ja kuulub rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku.

Nahkhiirte talvituskolooniad

Piusa koobastik on tuntud kui oluline nahkhiirte talvituskoloonia. Siit on leitud kokku 7 erinevat liiki nahkhiiri, kõik looduskaitse II kaitsekategooria liigid. Talvituvate isendite koguarv ulatub kuni 3000 isendini.

Koopas talvitavad liigid:

• Tiigilendlane
• Veelendlane
• Brandti lendlane
• Habelendlane
• Nattereri lendlane
• Pruun-suurkõrv
• Põhja-nahkhiir

Nahkhiirtele meeldib koobaste stabiilne keskkond – seal valitseb ühtlane temperatuuri- ja niiskusrežiim. Samuti on koopas vaikne ja pime, mis on nahkhiirtele talvitumiseks ideaalne.

Looduskaitse ja kaitsealad

Piusa koobastiku looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste nahkhiirte ja nende talvitumiseks vajalike koobaste kaitse, uurimine ja tutvustamine. Kaitseala on loodud nahkhiirte talvituskoloonia säilitamiseks.

Ohutuse ja nahkhiirte kaitse tagamiseks on koobastik külastajatele piiratud. 1999. aastal teostati koopas uuringud ning suleti enamik sissepääse, jättes avatuks vaid kõige ohutuma ala.

2006. aastal suleti koopad külastajatele lõplikult. Lisaks nahkhiirtele kaitstakse alal ka teisi liike, nagu harivesilik, palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge. Kaitstavaks elupaiga tüübiks on määratud vanad loodusmetsad.

Külastusvõimalused ja turism

Piusa koopad on kujunenud Kagu-Eesti üheks populaarsemaks turismiatraktsiooniks, pakkudes külastajatele mitmekesiseid võimalusi looduse ja ajaloo avastamiseks. Koobastik on avatud külastajatele organiseeritud giidiekskursioonidena, tagades nii külastajate ohutuse kui ka nahkhiirte elupaiga kaitse.

Piusa külastuskeskus

Piusa külastuskeskus on silmapaistev nahkhiirekujuline hoone, mis toimib peamise lähtepunktina koobaste külastamisel. Keskus sisaldab mitmeid kasulikke ruume ja teenuseid:

• Seminariruum (50-kohaline konverentsisaal)
• Meisterdamisruum lastele
• Kinosaal koos harivate materjalidega
• Ekspositsioon koobaste ja nahkhiirte kohta
• Kohvik külastajate tarbeks

Külastuskeskusest algavad giidiga ekskursioonid koobastesse, mis on tuntud nahkhiirte talvitumispaigana. Keskuses korraldatakse ka erinevaid seminare, kursusi ja hariduslikke üritusi, mis tutvustavad piirkonna looduslikku eripära ja kultuuripärandit.

Piusa raudteejaam ja ligipääsetavus

Piusa koobastele ligipääs on mugav tänu Piusa raudteejaamale, mis asub kõigest lühikese jalutuskäigu kaugusel külastuskeskusest. Rongiga saabujatele on see eriti mugav võimalus.

Autoga saabujatele on külastuskeskuse juures olemas parkla. Koobaste juurde viib ka 1,4 km pikkune tähistatud õpperada, mis pakub võimalust tutvuda kohaliku loodusega. Rada on hästi hooldatud ja sobib erineva ettevalmistusega külastajatele.

Oluline on märkida, et koobastes viibimine omal käel on keelatud ohutuse tagamiseks. Varingute ja muude ohtude tõttu toimuvad külastused ainult giidi saatel kontrollitud tingimustes.

Piirkonna turismi olulisus

Piusa koopad on Vana-Võromaa ja Setomaa üks olulisemaid turismimagnette. Nende unikaalsus ja looduslik väärtus toovad piirkonda tuhandeid külastajaid igal aastal.

Koobaste külastused toetavad kohalikku majandust, pakkudes tööd giididele, külastuskeskuse töötajatele ja lähedal asuvatele toitlustus- ning majutusasutustele. Piusa küla ja kogu Setomaa piirkond saab sellest märkimisväärset kasu.

Turismi arendamisel on oluline tasakaalustada külastajate huvi ja looduskaitse vajadused. Koobastik on nahkhiirte oluline elupaik, mistõttu on kehtestatud ranged reeglid, et kaitsta nii loodust kui ka külastajate turvalisust.

Piirkond ja kultuuriline tähtsus

Piusa koopad asuvad kultuuriliselt rikkas piirkonnas, kus looduslik pärand ja ajalooline taust on tihedalt põimunud. Piirkonna eripära tuleb ilmsiks nii kohalikus kultuuripärandis kui ka looduskeskkonnas.

Piusa küla ja ajalooline taust

Piusa küla asub Võru maakonnas Võru vallas, paiknedes Piusa raudteejaama lähedal. Piirkond on tuntud oma looduskauniduse ja liivakivist koobaste poolest, mis kujunesid aastatel 1922-1966 toimunud klaasiliiva kaevandamise tulemusena.

Külastajaid meelitab piirkonda nahkhiirekujuline külastuskeskus, kus on võimalik tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Keskus pakub ka seminariruumi, meisterdamisruumi ja kinosaalil.

Piirkonna arengut on oluliselt mõjutanud klaasitööstus, mis andis tööd paljudele kohalikele elanikele. Pärast kaevandamise lõppu on koopad muutunud oluliseks turismi sihtpunktiks.

Võrumaa ja Põlvamaa pärand

Piusa koopad on Vana-Võromaa üks tuntumaid turismimagnette, mis ühendab nii Võrumaa kui ka lähedalasuva Põlvamaa kultuuripärandit. Piirkonda läbib 1,4 km pikkune tähistatud õpperada, mis tutvustab kohalikku loodust.

Koobastik on osa suuremast looduskaitsealast, mis hõlmab 45,64 hektarit maad. See on kujunenud Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks, mis näitab piirkonna ökoloogilist tähtsust.

Põlvamaal ja Võrumaal on rikkalik pärand, mis hõlmab nii looduslikke vaatamisväärsusi kui ka kultuurilisi traditsioone. Piusa koopad moodustavad selle pärandi olulise osa, tuues esile kohaliku geoloogia eripärad ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale.