Tartu, Eesti teine suurim linn, koosneb tänapäeval 18 linnasosast ja ühest maalilisest piirkonnast, mis kujunesid praegusel kujul pärast 2017. aasta haldusreformi. Igal linnaosal on oma eripära, ajalugu ja karakter, mis muudab Tartu mitmekesiseks ja huvitavaks linnaks.

Linnaosad ulatuvad kompaktsest kesklinnast kuni avarate elamurajonite ja rohkemate arenduspiirkondadeni, pakkudes elanikele erinevaid elukeskkonnakäsitlusi. Suurim linnaosa on Annelinn 24 551 elanikuga, samas kui väikseim Maarjamõisa keskendub peamiselt ülikooli- ja meditsiinilinnakule.

Tartu linnaosade mitmekesisus kajastub nii nende arhitektuurilises ilmes kui ka ajaloolis kultuurilises tähenduses. Boheemlaslik Karlova, modernne Annelinn ja ajaloorikas kesklinn näitavad, kuidas linn on arenenud läbi sajandite ning kohanenud erinevate ajakordade vajadustega.

Tartu linnaosade üldine jaotus

Tartu koosneb 18 linnaosast ja ühest maalisest piirkonnast. Suurim muudatus toimus 2017. aastal, kui Tähtvere vald ühines linnaga haldusreformi käigus.

Linnaosade administratiivpiirid ja arv

Tartu linnal on kokku 18 linnaosa ja üks maaline piirkond. Iga linnaosa omab selgelt määratletud piire, mis on näidatud linna ametlikel kaartidel.

Linnaosad erinevad suuruse ja elanike arvu poolest oluliselt. Annelinn on elanike arvult suurim linnaosa 24 551 elanikuga 2020. aasta seisuga.

Väikseim linnaosa on Maarjamõisa, kus asub suur ülikooli- ja meditsiinilinnak. Seal on palju töökohti, kuid vähe elumaju.

Kõik tänapäevased Tartu linnaosad asuvad kas Emajõe ühel või teisel poolel. Ükski linnaosa ei laiu üle jõe mõlemale kaldale.

Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga

2017. aastal toimus Eestis haldusreform, mis muutis oluliselt Tartu piire. Tähtvere vald liitus sel ajal Tartu linnaga.

Endine Tähtvere vald moodustab nüüd Tartu maalise piirkonna. See on ainus maaline ala, mis kuulub Tartu linna koosseisu.

Liitumine suurendas Tartu territooriumi märkimisväärselt. Samuti lisandus linnale uusi elanikke ja infrastruktuuri objekte.

Reform muutis Tartu üheks suuremaks omavalitsuseks Eestis. Linn sai rohkem võimalusi piirkonna arendamiseks ja planeerimiseks.

Tartu linnapiirkonna iseloomustus

Tartu linnaosad on väga eriilmelised nii arhitektuuri kui ka funktsiooni poolest. Kesklinn on linna süda, kus asuvad peamised kultuurilised ja haldusasutused.

Annelinn on valdavalt magalarajoon suurte kortermajade ga. Seal domineerib nõukogudeaegne arhitektuur viie- ja üheksakorruseliste hoonetega.

Karlova on kompaktne linnaosa 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse arhitektuuriga. See on muutunud populaarseks noorte perede ja intellektuaalide seas.

Mõned linnaosad nagu Jaamamõisa ja Ihaste säilitavad rohkem maalähedast õhkkonda. Neil on oma ajaloolised juured ja eripärad, mis eristuvad linna keskosast.

Olulisemad ja tuntumad linnaosad Tartus

Tartu kõige olulisemad linnaosad on kesklinn kui linna süda, populaarsed elamupiirkonnad nagu Karlova ja Supilinn ning suurim linnaosa Annelinn koos Ülejõega. Need piirkonnad moodustavad linna põhilise eluruumi ja kultuurikeskme.

Kesklinn ja vanalinn

Kesklinn on Tartu südameks ja ajalooliseks keskuseks. Siin asub 6465 elanikku 180 hektaril.

Vanalinn hõlmab keskaegset linnamüüriga piiratud piirkonda. Muinasaegne eestlaste kants asus samuti siin.

Olulisemad objektid kesklinnas:

• Toomemägi ja Tähetorn
• Raekoda ja raekoja plats
• Tartu Ülikool
• Botaanikaaed ja Ahhaa keskus

Kultuurielu on kesklinna oluline osa. Siin tegutsevad Vanemuine ja Uus Teater. Kunstnike maja ja kirjanike maja asuvad samuti kesklinnas.

Haridus- ja teadusasutused domineerivad piirkonda. Riigikohus, haridusministeerium ja geenivaramu paiknevad siin.

Karlova ja Supilinn

Karlova on 8444 elanikuga kompaktne linnaosa, mis rajati 19. sajandi lõpus Karlova mõisa maadele. Arhitekt Fromhold Kangro projekteeris paljud kohalikud hooned.

Linnaosa piirid ulatuvad Võru tänavast Emajõeni. Tähe tänav on peamine läbisõidutee.

Iseloomulikud tänavanimed:

• Õnne tänav
• Vaba tänav
• Sõbra tänav

Karlova on muutunud prestiikseks piirkonnaks. Noored pered ja intellektuaalid on asunud vana rahva kõrvale elama. Populaarne Karlova baar ehk Barlova on linnaosa ööelu keskus.

Supilinn paikneb Karlova lähedal. Seda tuntakse väikeste puumajadega elamupiirkonnana, mis säilitab ajaloolist õhkkonda.

Annelinn ja Ülejõe

Annelinn on Tartu suurim linnaosa 24551 elanikuga. Pindala on 540 hektarit. See on tüüpiline nõukogudeaegne magalarajoon.

Ajalugu ulatub Anne mõisani, millest on alles jäänud väike park. Anne kanal kuulub samuti Annelinna koosseisu.

Ehitusperioodid:

• 1969 – esimene planeerimise etapp
• Mart Port ja Malle Meelak koostasid peaplaani
• Viie- ja üheksakorruselised hooned domineerivad

Ülejõe asub Emajõe teisel kaldal. Piirkond on väiksem ja rohkem eramukeskkonnaga võrreldes Annelinnga kortermajadega.

Anne tänav moodustab ajaloolise telje. See algab Ülejõelt tsaariaegsete hoonete vahelt ja jõuab endise Anne mõisani.

Elamurajoonid ja mitmekesine asustus

Tartu elamurajoonid jagunevad erinevateks asustustüüpideks, alates nõukogude perioodi kortermajadest kuni kaasaegsete eramupiirkondadeni. Iga piirkond omab ainulaadseid arhitektuurilisi jooni ja elanikkonna koosseisu.

Tammelinn ja Tähtvere

Tammelinn on üks Tartu vanemaid planeeritud elamupiirkondi. Rajoon ehitati 1970.-1980. aastatel nõukogude perioodi kortermajadest.

Piirkond koosneb peamiselt viie- kuni üheksakorruselistest elumajadest. Tammelinna arhitektuur peegeldab tüüpilist nõukogudeaegset linnaplaneerimist.

Tähtvere liitus Tartu linnaga 2017. aastal haldusreformi käigus. See oli varem eraldi vald.

Tähtvere erineb teistest Tartu linnaosadest oma maalise iseloomu poolest. Siin domineerivad eramud ja madalamate hoonete rajoon.

Piirkond pakub elanikele rohkem ruumi ja looduslähedasemat keskkonda. Tähtvere säilitab endiselt paljuski maakoha atmosfääri.

Vaksali ja Veeriku

Vaksali linnaosa asub raudteejaama läheduses. Piirkond sai nime ajaloolise raudteeühenduse järgi.

Linnaosas leidub nii kortermaju kui eramuid. Arhitektuur on segatud erinevate ajastute ehitistest.

Vaksali on tähtis transpordisõlm. Raudteejaam ühendab Tartut teiste Eesti linnadega.

Veeriku on väiksem elamupiirkond. Siin asuvad peamiselt eramud ja väiksemad kortermajad.

Piirkond on rahulik ja perekeskne. Veeriku tänavad on tavaliselt vaiksemad kui kesklinnas.

Elanikud hindavad piirkonna kodust atmosfääri. Veeriku pakub alternatiivi suurematele kortermajaderajoonidele.

Variku ja Ränilinn

Variku on Tartu üks väiksemaid linnaosi. Piirkond asub linna äärepiirkonnas.

Elamupark koosneb peamiselt eramajatest. Variku säilitab rohkem maalähedast iseloomu.

Ränilinn on samuti väiksem elamurajoon. Piirkond paikneb Emajõe läheduses.

Linnaosas domineerivad eramud ja väiksemad kortermajad. Arhitektuur on mitmekesine.

Ränilinna elanikud saavad nautida jõelähedust. Piirkond pakub rahulikku elukeskkonda.

Mõlemad rajoonid sobivad peredele, kes eelistavad väiksema kogukonna atmosfääri. Need piirkonnad pakuvad alternatiivi suurematele kortermajadepiirkondadele.

Tööstus- ja arenduspiirkonnad

Tartu tööstus- ja arenduspiirkonnad koondavad erinevaid äri-, logistika- ja tootmisettevõtteid. Need alad on kujunenud funktsioonide järgi, mitte ajalooliste või looduslike piiride alusel.

Ropka ja Ropka tööstusrajoon

Ropka tööstusrajoon asub linna lõunapiiril Emajõe ja Petseri raudtee vahel. Piirkond hõlmab 364 hektarit ja seal elab 2239 inimest.

Tööstusrajoon erineb tavalisest Ropkast funktsiooni poolest. Siin tegutsevad peamiselt tööstus-, logistika- ja kaubandusettevõtted.

Ainus suurem “elamu” piirkonnas on Tartu vangla. Ropka mõisa peahoone asub samuti tööstusrajooni territooriumil.

Piirkonna ilme muutub pidevalt. Käesoleval sajandil on lisandunud palju uusi tootmis- ja logistikahooneid. Vana lihakombinaat on kadunud.

Endise tööstusraudtee asemele rajatakse kergliiklusteed. Peamised liiklusteed on Turu tänav ja Ringtee tänav.

Maarjamõisa ja Jaamamõisa

Maarjamõisa on elanike arvult väikseim linnaosa Tartus. Siin asub suur ülikooli- ja meditsiinilinnak.

Piirkond on tuntud oma õppe- ja teadusasutuste poolest. Elumaju on siin vähe võrreldes teiste linnaosadega.

Jaamamõisa piirkond täiendab Maarjamõisa tööstus- ja ärifunktsioone. Need kaks piirkonda moodustavad koos olulise arendusala.

Meditsiinikompleks loob palju töökohti. See meelitab ligi nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi spetsialiste.

Piirkonna areng keskendub kõrgtehnoloogiale. Ülikool ja ettevõtted teevad koostööd uute projektide arendamisel.

Raadi-Kruusamäe ja Ihaste

Raadi-Kruusamäe piirkond on üks Tartu uuemaid arendusvaldkondi. Siin toimub aktiivne ehitustegevus ja planeerimine.

Ihaste piirkond on saanud uue tõuke Ihaste silla avamisega. See on suurendanud liiklusvooge ja ühendusi teiste linnaosadega.

Uus sild on parandanud ligipääsu Ropka tööstusrajoonile. Turu tänaval ja Ringteel on liikluskoormus kasvanud.

Piirkond pakub võimalusi uutele ettevõtetele. Hea ühendus kesklinnas teeb selle atraktiivseks äri jaoks.

Raadi-Kruusamäe areng toetab Tartu laiemaid planeerimiseesmärke. Piirkond ühendab elurajoonid tööstuspiirkondadega.

Linnaosa ajalugu ja arhitektuuriline areng

Tartu linnaosade arhitektuuriline kujunemine on toimunud mitme sajandi jooksul, alates keskaegsest tuumikust kuni tänapäevaste elamurajoonideni. Erinevad ajastud on jätnud oma jälje linnapilti, kus on kõrvuti nii 19. sajandi puitmajad kui ka nõukogudeaegsed kortermajad.

Tartu linnaosade kujunemine

Tartu vanemad linnaosad kujunesid linna keskuse ümber 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Karlova rajati endise mõisa maadele ning sai kompaktse elamurajoonina kiiresti populaarseks.

Selle linnaosa ehitati peamiselt ajavahemikul 1890-1910. Karlova asus tollal väljaspool Tartu ametlikke piire kuni 1916. aastani.

Annelinn kujunes hoopis teistsugustel alustel 20. sajandi teisel poolel. 1960. aastatel algas siin hoogne kortermajaehhitus nõukogude linnaplaneerimise põhimõtete järgi.

Esimesed viie- ja üheksakorruselised hooned kerkisid Pika tänava äärde. Alates 1969. aastast võtsid Annelinna tervikplaneerimise ette arhitektid Mart Port ja Malle Meelak.

Ihaste kujunes suvila-alana 1968. aastast, kui Maie Ilumäe planeeritud Ihaste aianduskooperatiiv tegevust alustas. 1977. aastal liideti see Tartu linnaga.

Arhitekt Arnold Matteuse roll

Arnold Matteus mängis olulist rolli Tartu arhitektuuri kujundamisel 20. sajandil. Tema projektid mõjutasid mitme linnaosa väljanägemist ja planeeringulahendusi.

Matteuse käekiri on nähtav eriti kesklinna ja selle lähialade hoonetes. Ta arendas edasi Tartu klassitsistlikku traditsiooni, kohandades seda kaasaja vajadustega.

Tema töö mõjutas ka teiste arhitektide lähenemist Tartu linnaruumi planeerimisele. Matteuse projektid said eeskujuks paljudele hilisematele ehitusprojektidele linnas.

Traditsioonilised ja uuemad hoonestused

Tartu arhitektuur kajastab erinevaid ehitusperiioode ja stiile. Karlova, Supilinn ja Ülejõe piirkondades domineerivad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse puitmajad.

Need hoonete annavad neile linnaosadele omapärase ajaloolise väljanägemise. Paljud puitmajad on hästi säilinud ja restaureeritud.

Annelinnas ja teistes nõukogudeaegsetes rajoonides valitsevad hoopis teised ehituspõhimõtted. Siin on peamiselt viie- ja üheksakorruselised kortermajad.

Need hooned ehitati standardprojektide järgi ja on funktsionaalsed ning praktilised. 21. sajandil on lisandunud ka moodsaid elamurajoone, eriti Ihaste Uus-Ihaste piirkonnas.

Kaasaegsed eramud ühendavad traditsioonilisi ja uuenduslikke lahendusi. Need sobivad hästi Tartu üldisesse linnapilti.