Parimad matkarajad Lõuna-Eestis

Matkarajad Lõuna-Eestis pakuvad elamusi igal aastaajal. Avasta põhjalik ülevaade parimatest radadest, varustuse soovitused ning praktilised näpunäited igale matkajale.

Parimad matkarajad Lõuna-Eestis

Lõuna-Eesti on matkajale üks Eesti vaheldusrikkamaid piirkondi: siin on liivakivipaljanditega jõeorud, Haanja kõrgustiku künkad, laudteedega rabad ja vaiksed metsajärved. Enamik radu on RMK hallata, tähistatud ja tasuta. Allpool on 12 parimat matkarada koos pikkuste ja asukohtadega, et saaksid valida oma tempo ja seltskonnaga sobiva raja.

Matkarajad Lõuna-Eestis lühidalt

Tabelis on rajad, mida tutvustame allpool lähemalt. Pikkused on RMK andmetel.

MatkaradaAsukohtPikkusKellele sobib
Taevaskodade matkaradaPõlva vald, Põlvamaa3 km, ringperedele ja algajatele
Valgesoo õpperadaPõlva vald, Põlvamaa1,8 km, ringlastega peredele
Meenikunno matkaradaRäpina vald, Põlvamaa5,8 km, ringrabahuvilistele
Kiidjärve–Taevaskoja–KiidjärvePõlva vald, Põlvamaa11,8 km, ringpäevamatkajale
Rõuge ürgoru matkaradaRõuge vald, Võrumaa10 km ühes suunaskogenumale matkajale
Paganamaa õpperajadRõuge vald, Võrumaa4–4,7 kmvaadete nautijale
Luhasoo õpperadaRõuge vald, Võrumaa5 kmrabahuvilistele
Piusa matkaradaVõru vald, Võrumaa1,4 kmlastega peredele
Ähijärve teeradaAntsla vald, Võrumaa4 kmrahulikuks jalutuseks
Pühajärve matkaradaOtepää vald, Valgamaa14 km, ringpäevamatkajale
Elva jõe ürgoru matkaradaElva vald, Tartumaa15 km, ring (lühem 10 km)päevamatkajale
Emajõe õpperada (Kantsi)Luunja vald, Tartumaa3 km, ringperedele, osaliselt ratastooliga

12 parimat matkarada Lõuna-Eestis

1. Taevaskodade matkarada (Põlvamaa)

Ahja jõe ürgorus asuv Taevaskoda on Lõuna-Eesti tuntuim matkasihtkoht. Saesaare ehk Taevaskodade parklast algav 3 km pikkune ringrada möödub Suurest ja Väikesest Taevaskojast, Emalättest ja Neitsikoopast. Rajal on trepid, sillad ja käsipuud, parklas on ligipääsetav tualett ning Suure Taevaskoja juurde pääseb ka ratastooliga.

Pikema ringi jaoks vali 3,8 km pikkune Taevaskoja–Otteni–Taevaskoja rada (koos parklast kõndimisega 6,8 km), mis viib Otteni veski ja filmi „Viimne reliikvia“ võttepaikadeni, või 11,8 km pikkune Kiidjärve–Taevaskoja–Kiidjärve ring, mis kulgeb Kiidjärve külastuskeskusest mööda Ahja jõe mõlemat kallast. Sõnajala lõkkekohas tohib telkida. NB! Alates 11. septembrist 2026 on Emalätte sild rekonstrueerimise tõttu suletud, seega vaata enne minekut RMK lehelt raja hetkeseisu.

2. Meenikunno matkarada (Põlvamaa)

Meenikunno raba on üks Lõuna-Eesti tuntumaid rabasid. 5,8 km pikkune ringrada koosneb 2,4 km pikkusest laudteest ja 3,4 km pikkusest metsarajast ning teel on 13 infoposti. Liipsaare 11-meetrisest vaatetornist avaneb vaade üle raba ja torni juures on katusega lõkkekoht. Matka saab alustada Liipsaare või Päikeseloojangu parklast (mõlemas 10 kohta). Arvesta, et suurvee ajal on metsaosa raskesti läbitav. Vaata ka Meenikunno matkaraja kaarti.

3. Valgesoo õpperada (Põlvamaa)

Valgesoo raba asub Põlva vallas Kiidjärve külas, Kiidjärve-Kooraste puhkealal. 1,8 km pikkune ringrada, millest 1,6 km kulgeb 1,2 m laiusel laudteel, sobib hästi ka väikeste lastega peredele. Rajal seisab 2018.–2019. aastal uuendatud 29,7 m kõrgune metallist vaatetorn, mille ülemiselt platvormilt (23,8 m) näeb kaugele üle raba ja metsade. Parklas on ruumi 20 autole ning lõkkekoha juures võib telkida kuni viis inimest. Valgesoo õpperada RMK lehel.

4. Rõuge ürgoru matkarada ja Hinni kanjon (Võrumaa)

Rõuge ürgoru matkarada kulgeb 10 km Ööbikuoru keskusest Hinni kanjonini, nii et edasi-tagasi tuleb kokku 20 km. Rada on osaliselt laudteel ja seda on hiljuti Tõugjärve juures muudetud. Hinni kanjon on 15–20 m sügavune ja umbes 200 m pikkune, kanjonis liigutakse laudteel ja treppidel. Koeraga sinna minna ei tohi, sest rada läbib eraõuesid. Lühemaks jalutuseks sobib Ööbikuoru väike matkarada (450 m, trepiga), mille alguses on parkla 25 autole. Loe lähemalt: Rõuge ürgoru matkarada ja Hinni kanjon.

5. Suur Munamägi ja Haanja kõrgustik (Võrumaa)

Suur Munamägi (318 m) on Baltimaade kõrgeim punkt. Mäe otsas seisab 1939. aastal ehitatud 29,1 m kõrgune vaatetorn, mille tipp on 346,7 m üle merepinna. RMK puhkekohas on tualetid ja parkla. Eraldi ringrada Munamäel ei ole, kuid Haanja kõrgustikku läbib Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee, mille ääres on ka Haanja lõkkekoht.

6. Paganamaa õpperajad (Võrumaa)

Läti piiri ääres Rõuge vallas asuval Paganamaal saab valida 4 km või 4,7 km pikkuse jalgsiraja või 3,8 km pikkuse jalgrattaraja. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast ja teel on 12 infoposti. 2015. aastal ehitatud 24-meetrisest puidust vaatetornist avaneb vaade Paganamaa järvedele. Parkla (10 autot) asub eramaal. Paganamaa õpperajad RMK lehel.

7. Luhasoo õpperada (Võrumaa)

Rõuge vallas asuv Luhasoo õpperada on 5 km pikkune ja kulgeb laudteel üle madalsoo ja raba. Teel on 12 infotahvlit, puhkamiseks on ahjuga metsaonn ja kaks kuivkäimlat ning parklas on ruumi 10 autole. Luhasoo õpperada RMK lehel.

8. Piusa matkarada ja Piusa jõe ürgorg (Võrumaa)

Piusa koobaste juures kulgeb 1,4 km pikkune Piusa matkarada, mis möödub külastuskeskusest ja Muuseumikoopast ning sobib hästi lastega peredele. Koobastesse pääseb giidiga ekskursioonil – piletihinnad ja lahtiolekuajad leiad meie Piusa koobaste teejuhist. Pikemat matka otsivale sobib Piusa jõe ürgoru matkarada, mis algab Vastseliina linnuse varemetest ja on ühes suunas 15 km pikk.

9. Karula rahvuspargi rajad (Võru- ja Valgamaa)

Karula rahvuspargi külastuskeskusest algab 4 km pikkune Ähijärve teerada, millel on kaks laudteelõiku. Kogenud matkaja saab läbida 36 km pikkuse Karula pika jalgsimatkaraja ringi. Valga valda jääv 7 km pikkune Rebäse maastikurada tõuseb 103,1 m kõrgusele üle merepinna ning lisaks on rahvuspargis 4 km pikkune Peräjärve metsarada.

10. Pühajärve matkarada ja Otepää looduspark (Valgamaa)

Otepää looduspargis on mitu ringrada: 14 km pikkune Pühajärve matkarada laudteede ja 8 infotahvliga, 3,5 km pikkune Murrumetsa matkarada, 4 km pikkune Apteekrimäe metsarada ja lühike, 1,5 km pikkune Pühajärve tunnetusrada. Vaate saamiseks tasub ronida 2025. aastal uuendatud 27,5 m kõrgusesse Harimäe vaatetorni. Ööbimiseks vaata majutust Otepääl.

11. Elva jõe ürgoru matkarada ja Viti järv (Tartumaa)

Elva jõe ürgoru matkarada on 15 km pikkune ring (võimalik ka lühem, 10 km variant), mis algab Tartumaa Tervisespordikeskuse lähedalt ning möödub liivakivipaljanditest ja Viti vaatetornist. Lühemaks jalutuseks sobib 2,5 km pikkune Viti järve matkarada Nõo vallas, kus seisab 20 m kõrgune puidust Viti vaatetorn. Lühike, 1,4 km pikkune ring on ka Haldjarada. Ööbimiseks vaata majutust Elvas.

12. Emajõe õpperada Kantsis (Tartumaa)

Luunja vallas Kantsis asuv Emajõe õpperada on 3 km pikkune ring, millest 1,3 km kulgeb laudteel ja 700 m on ratastooliga ligipääsetav. Rada asub Peipsiveere looduskaitsealal, kuhu kuulub ka Emajõe Suursoo – sellest loodusalast loe lähemalt meie Emajõe Suursoo artiklist.

Metsarada Lõuna-Eestis

Kuidas valida endale sobiv matkarada?

Mõtle kolmele asjale: pikkusele, pinnasele ja seltskonnale. Väikeste lastega sobivad kõige paremini lühikesed rajad nagu Valgesoo (1,8 km), Piusa (1,4 km) ja Taevaskodade ring (3 km). Kui jalad on harjunud, vali päevamatkaks Kiidjärve–Taevaskoja (11,8 km), Pühajärve (14 km) või Elva jõe ürgoru ring (15 km). Pikemat ja mitmepäevast matka otsivale sobivad Karula pikk jalgsimatkarada (36 km) ja Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee lõigud.

Arvesta ka pinnasega: laudteel saab liikuda tavaliste matkajalatsitega, kuid metsarajad, näiteks Meenikunno 3,4 km pikkune metsaosa, võivad suurvee ajal olla väga märjad.

Millal on parim aeg Lõuna-Eestis matkamiseks?

Lõuna-Eestis saab matkata aastaringselt. Kevadel ärkab loodus ja linnulaulu on kõige rohkem, kuid jõeorgudes ja metsaradadel võib olla märg. Suvel on päevad pikad ja rabataimed õitsevad – sooja ilmaga tasub kaasa võtta putukatõrjevahend. Sügis on paljude jaoks kõige ilusam aeg: Haanja kõrgustiku ja Ahja jõe oru metsad on värvilised ning rabades valmivad jõhvikad, tavaliselt septembri keskpaigast oktoobrini.

Matkarajad talvel

Talvel muutuvad laudteed ja trepid libedaks, seega pane jalanõudele libisemistõkked ja eelista lühemaid radu. Lumega saab rabas matkata ka räätsadega. Enne minekut vaata RMK lehelt, kas rajal on parasjagu remonditöid või sulgemisi.

Mitmepäevamatk: Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee

RMK Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee on 812 km pikk, läbib üheksat maakonda ja on tähistatud valge-rohelise-valge märgistusega. Lõuna-Eestisse jäävad lõigud VIII Kantsi–Kiidjärve (44 km), IX Kiidjärve–Piusa (121 km), X Piusa–Pähni (103 km) ja XI Pähni–Ähijärve (105 km). Teel on RMK lõkkekohad ja telkimisalad, nii et matka saab planeerida mitmepäevasena. NB! 2026. aastal Kavastu parv ei sõida – arvesta sellega Emajõe ületamisel.

Millise varustusega matkale minna?

  • Mugavad matkajalatsid, kevadel ja sügisel veekindlad
  • Kihiline riietus ja vihmajope
  • Vesi ja kerge eine
  • Laetud telefon ja akupank
  • Väike esmaabikomplekt
  • Kaart või matkarakendus – RMK lehtedel on radade kaardid
  • Putukatõrjevahend soojal ajal
  • Talvel libisemistõkked

Ohutus ja käitumine matkarajal

  • Anna kellelegi teada, kuhu lähed ja millal tagasi plaanid olla
  • Vaata enne minekut ilmaprognoosi ja RMK lehelt raja hetkeseisu
  • Püsi tähistatud rajal ja laudteel, eriti rabas
  • Tee lõket ainult selleks ettevalmistatud lõkkekohtades
  • Telgi RMK lõkkekohtades ja telkimisaladel
  • Võta prügi endaga kaasa
  • Pea koera rihma otsas – Hinni kanjonisse koeraga ei lubata

Kus matka ajal ööbida?

RMK lõkkekohtades ja telkimisaladel saab telkida tasuta. Mugavamaks ööbimiseks vaata meie majutuse teejuhti: Põlvamaa, Haanja ja Rõuge, Võru, Otepää ja Elva majutuskohad.

Korduma kippuvad küsimused

Kas Lõuna-Eesti matkarajad on tasuta?

Jah, RMK matkarajad, lõkkekohad ja telkimisalad on tasuta. Tasuline on näiteks Piusa koobaste giidiga ekskursioon.

Milline matkarada sobib lastega?

Väikeste lastega sobivad Valgesoo õpperada (1,8 km), Piusa matkarada (1,4 km), Taevaskodade ring (3 km) ja Emajõe õpperada Kantsis (3 km).

Kus on Lõuna-Eesti kõrgeim vaatetorn?

Kõige kõrgemal üle merepinna on Suure Munamäe torni tipp (346,7 m). Torni enda kõrguselt on aga Valgesoo raba metallist vaatetorn (29,7 m) isegi Munamäe tornist (29,1 m) kõrgem.

Head matkamist! Kui tahad matkata just rabas, loe edasi meie Lõuna-Eesti rabade teejuhti.