Lõuna-Eesti rabad: täielik teejuht matkasellile

Rabad Lõuna-Eestis pakuvad ainulaadset looduskogemust läbi laudteede, vaatlustornide ja mitmekesise taimestiku. Avasta parimad rabamarsruudid ja planeeri oma järgmine rabamatk

Lõuna-Eesti rabad: täielik teejuht matkasellile

Lõuna-Eesti rabad on üks paremaid kohti, kus kogeda Eesti looduse vaikust: laudteed viivad üle laugaste, vaatetornidest avaneb vaade kaugele üle raba ja metsade ning sügisel on rabapind punane jõhvikatest. Siin on Lõuna-Eesti parimad rabarajad koos laudteede pikkuste, vaatetornide ja praktiliste nõuannetega.

Mis on raba?

Raba ehk kõrgsoo on soo, mis saab vett ainult sademetest. Turbasammal kasvab aeglaselt ülespoole ja selle alumised kihid muutuvad turbaks, nii et raba pind kerkib ümbritsevast maastikust kõrgemale. Rabas on palju laukaid ehk väikesi rabajärvi, madalaid kidurmände ja taimi, mis on kohanenud toitainevaese keskkonnaga – näiteks jõhvikas, kanarbik, sookail ja putukaid püüdev ümaralehine huulhein.

Lõuna-Eesti rabarajad lühidalt

Tabelis on rabarajad, mida tutvustame allpool lähemalt. Pikkused on RMK andmetel.

RabaradaAsukohtPikkusEripära
Meenikunno matkaradaRäpina vald, Põlvamaa5,8 km, ring (2,4 km laudteed)Liipsaare vaatetorn 11 m
Valgesoo õpperadaPõlva vald, Põlvamaa1,8 km, ring (1,6 km laudteed)vaatetorn 29,7 m, sobib lastele
Luhasoo õpperadaRõuge vald, Võrumaa5 kmmadalsoo ja raba, ahjuga metsaonn
Emajõe õpperada (Kantsi)Luunja vald, Tartumaa3 km, ring (1,3 km laudteed)700 m ratastooliga ligipääsetav
Selli-Sillaotsa matkaradaAlam-Pedja, Tartumaa4,7 km, ringvaatetorn 12 m
Teringi rabaradaViljandimaa4,5 km, ringlaudteega rabarada
Hüpassaare matkaradaPõhja-Sakala vald, Viljandimaa4,4 km, ringKuresoo raba, Soomaa
Ingatsi matkaradaPõhja-Sakala vald, Viljandimaa4,3 km, ringvaatetorn, Soomaa
Riisa õpperadaTori vald, Pärnumaa4,8 kmvaatetorn, ligipääsetav lõik, Soomaa

Parimad rabad Lõuna-Eestis

Meenikunno raba (Põlvamaa)

Meenikunno on üks Lõuna-Eesti tuntumaid rabasid. Keskkonnaameti andmetel on raba ise umbes 1500 ha suurune ja seda ümbritsev looduskaitseala veelgi suurem. 5,8 km pikkusest ringrajast kulgeb 2,4 km laudteel ja 3,4 km metsas, teel on 13 infoposti. Liipsaare 11-meetrisest vaatetornist näeb üle raba ja torni juures on katusega lõkkekoht. Parklad on Liipsaarel ja Päikeseloojangul (kummaski 10 kohta). Suurvee ajal on raja metsaosa raskesti läbitav. Meenikunno matkarada RMK lehel.

Valgesoo raba (Põlvamaa)

Valgesoo raba asub Põlvamaal Põlva vallas Kiidjärve külas ja Keskkonnaameti andmetel on kaitseala 345,5 ha suurune. 1,8 km pikkune ringrada kulgeb 1,6 km ulatuses 1,2 m laiusel laudteel, nii et see sobib ka väikeste lastega peredele. Rajal seisab 2018.–2019. aastal uuendatud 29,7 m kõrgune metallist vaatetorn, mille ülemine platvorm on 23,8 m kõrgusel. Parklas on 20 kohta ja lõkkekoha juures võib telkida kuni viis inimest. Valgesoo õpperada RMK lehel.

Luhasoo (Võrumaa)

Rõuge vallas asuv Luhasoo õpperada on 5 km pikkune ja viib laudteel üle madalsoo ja raba, nii et ühe matkaga näeb kahte eri tüüpi sood. Teel on 12 infotahvlit, puhkamiseks on ahjuga metsaonn ja kaks kuivkäimlat ning parklas on 10 kohta. Luhasoo õpperada RMK lehel.

Soomaa rabad: Hüpassaare, Ingatsi ja Riisa

Soomaa rahvuspark (39 844 ha) on tuntud oma rabade ja kevadiste üleujutuste ehk viienda aastaaja poolest. Viljandimaal Põhja-Sakala vallas asuvad 4,4 km pikkune Hüpassaare ringrada, mis viib Kuresoo rabasse, ja 4,3 km pikkune Ingatsi ringrada koos vaatetorniga (torni mahub korraga kuni kuus inimest). Pärnumaa poolel Tori vallas on 4,8 km pikkune Riisa õpperada vaatetorni ja kaheksa puhkekohaga ning selle 1,22 km pikkune lõik on ligipääsetav. Rohkem Soomaast loe meie Soomaa rahvuspargi artiklist.

Emajõe Suursoo ja Kantsi õpperada (Tartumaa)

Emajõe Suursoo on suur soo- ja jõeala Emajõe suudme lähedal, mis kuulub nüüd Peipsiveere looduskaitseala (34 610 ha) koosseisu. Külastajale on siin Emajõe õpperada Kantsis: 3 km pikkune ring Luunja vallas, millest 1,3 km kulgeb laudteel ja 700 m on ratastooliga ligipääsetav. Loe lähemalt meie Emajõe Suursoo artiklist.

Selli-Sillaotsa ja Teringi

Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal asuv Selli-Sillaotsa matkarada on 4,7 km pikkune ring 12-meetrise vaatetorniga. Viljandimaal saab matkata 4,5 km pikkusel laudteega Teringi ringrajal.

Sangla raba (Tartumaa)

Sangla raba asub Tartumaal Elva vallas Võrtsjärve nõos. RMK-l seal tähistatud matkarada ega laudteed ei ole, nii et see raba sobib pigem kogenud loodusehuvilisele, kes oskab liikuda kaardi või navigeerimisrakendusega ja on valmis märgadeks jalgadeks. Lastega perele soovitame valida mõne ülaltoodud laudteerajaga raba.

Matkaja sügisesel rabal

Millal on parim aeg rabasse minna?

Rabasid saab külastada aastaringselt. Kevadel on linnuelu kõige elavam ja rabataimed ärkavad. Suvel õitsevad rabataimed ja päevad on pikad, kuid sooja ilmaga on putukaid palju. Sügisel värvub raba punaseks ja pruuniks ning valmivad jõhvikad. Talvel saab lumega rabas matkata räätsadega, kuid laudteed võivad olla libedad.

Jõhvikad ja marjulkäik rabas

Jõhvikad valmivad tavaliselt septembri keskpaigas ja hooaeg kestab oktoobrini. Marjade korjamine on rabas üldiselt lubatud, kuid kaitsealadel kehtivad mõnes vööndis ajutised liikumispiirangud. Näiteks Meenikunnos ei tohi Nohipalo, Oodsipalo ja Vinso vööndis viibida 1. märtsist 30. juunini ning Saapasaarte vööndis 15. märtsist 15. juulini. Soomaal on korjamine lubatud mujal kui loodusreservaadis, Kikepera ja Valgeraba vööndis kehtib liikumiskeeld 15. veebruarist 31. juulini ja Paelama vööndis 15. märtsist 31. augustini. Jõhvikahooajaks on need ajutised piirangud lõppenud, kuid kevadel ja suvel tasub neid meeles pidada.

Ohutus rabas

  • Püsi laudteel ja tähistatud rajal – rabapinnas võib olla petlikult pehme ja laukad sügavad
  • Võta kaasa vesi ja kerge eine
  • Kanna ilmale sobivat riietust ja veekindlaid jalanõusid
  • Võta kaasa laetud telefon ja akupank
  • Talvel ja vihmaga on laudtee libe
  • Tee lõket ainult selleks ettevalmistatud lõkkekohtades
  • Ära jäta maha prügi ja austa raba õrna elustikku

Parimad fotovõimalused rabas

Rabas on kõige ilusam valgus varahommikul ja õhtul, kui üle raba hõljub udu ja päike on madalal. Panoraamvaate saamiseks roni vaatetorni: Valgesoo 29,7-meetrisest tornist näeb kaugele üle raba ja metsade, Meenikunnos on Liipsaare torn. Makrofotograafia huvilised leiavad laudtee äärest turbasamblaid, huulheina ja rabamarju.

Rabamatk lastega

Lastega perele sobivad kõige paremini lühikesed ja laia laudteega rajad: Valgesoo õpperada (1,8 km, laudtee 1,2 m lai), Kantsi Emajõe õpperada (3 km, 700 m ratastooliga ligipääsetav) ja Soomaal Riisa õpperada, mille 1,22 km pikkune lõik on ligipääsetav. Vaatetornis hoia lapsel käest kinni.

Kuidas Lõuna-Eesti rabadesse jõuda?

Rabadesse on kõige mugavam sõita autoga, sest RMK radade alguses on parklad: Meenikunnos Liipsaare ja Päikeseloojangu parkla (kummaski 10 kohta), Valgesoos 20 kohta ja Luhasoos 10 kohta. Ühistranspordiga on rabadesse keerulisem jõuda, sest maapiirkondades sõidavad bussid harva – kontrolli ühendused enne teele asumist peatus.ee lehelt.

Kus rabamatka ajal ööbida?

Rabamatka saab hästi siduda ööbimisega lähedal: vaata meie majutuse teejuhist Põlvamaa, Haanja ja Rõuge, Viljandimaa ja Tartu majutuskohti. Saunaga puhkemajad leiad saunaga majutuse lehelt.

Korduma kippuvad küsimused

Milline on Lõuna-Eesti ilusaim raba?

See on maitse asi, kuid kõige populaarsemad on Meenikunno ja Valgesoo raba Põlvamaal – mõlemal on pikk laudtee ja vaatetorn.

Kas rabas tohib korjata jõhvikaid?

Üldiselt jah. Kaitsealadel kehtivad mõnes vööndis ajutised liikumispiirangud, kuid jõhvikahooajaks (septembri keskpaigast oktoobrini) on need Meenikunnos ja Soomaal lõppenud. Soomaa loodusreservaati ei tohi marjule minna kunagi.

Kui pikk on Meenikunno laudtee?

Meenikunno matkarada on kokku 5,8 km pikk, millest 2,4 km kulgeb laudteel.

Kui soovid lisaks rabadele avastada ka jõeorge ja künkaid, loe meie Lõuna-Eesti parimate matkaradade teejuhti.